Vesiroosid

Valged vesiroosid (Nymphaea alba) ja väike vesiroos (Nymphaea candida) kasvavad Eestis piisavalt rammusa savika põhjapinnasega looduslikes veekogudes ning on looduskaitse alused liigid.

Sarnaseid kasvutingimusi vajavad ka meie koduaedades kasvatatavad hübriidsed vesiroosisordid. Aiatiigis on vesiroose lihtne kasvatada spetsiaalsetes korvides või kasvunõudes. Spetsiaalse tiigitaimedele mõeldud istutuskorvi puudumisel sobib vesiroosi kasvatamiseks ka lihtsalt auklike seintega korv. Anuma läbimõõt (küljepikkus) võiks olla 30…35 cm ja sügavus 15…20 cm. Valitud nõu võib vooderdada geotekstiili, riide või samblaga ning täita poolest saadik nätskemapoolse, saviseguse aiamullaga. Loomulikult sobib ka aianduskeskuses saadaolev spetsiaalselt vesiroosidele mõeldud mullasegu. Vesiroosi istik sätitakse mullale nii, et lehepungad jäävad anuma äärtega ühele kõrgusele ning istutusnõu täidetakse peaaegu ääreni mullaga.

Kasvusubstraadile võib asetada väiksemaid graniitkivikesi või kata pind traatvõrguga, et vältida taime pinnale kerkimist ning kaitsta seda ka tiigikalade uudishimu eest.

Vesiroose soetades tuleks arvesse võtta erinevate sortide eelistusi vee sügavuse osas. Muutuva veetasemega naturaalse põhjaga tiikides asetage või istutage vesiroos pigem soovitusliku maksimaalse sügavuse lähedale. Potitaime asukohta on tavaliselt aga võimalik muuta. Seega, kui soovite vesiroosi kiiremat tärkamist, liigutage see kevadiseks ajaks soojemasse kaldavette, suve edenedes ning esimeste lehtede pinnale jõudmisel tõstke järk-järgult soovitud sügavuseni.

Kõik allpool välja toodud vesirooside sordid talvituvad meie tiikides edukalt. Talvitumise ajaks asetage potitaimed allapoole vee külmumispiiri (70 cm ja enam). Kui sellist võimalust pole, tooge taimeanumad pigem pimedasse ja niiskesse keldrisse. Pruuniks muutunud lehed võite sealjuures maha lõigata, jättes kasvama vaid kuni 10 cm pikkused lehevarred. Nii tehes võite olla kindlad, et ei kahjusta taime. Pruunid lehed võiks võimalusel eemaldada ka tiiki talvituma jäetud vesiroosidel – nii jääb jääkatte alla vähem lagunema hakkavat orgaanikat.